itspeabrpohj

    Vahet pole milliseid eeldusi või plaane endale loome, kõik ei lähe alati just nii nagu tahaksime. Siinkohal analüüsingi Eesti arengukava aastaks 2020 ja toon välja ühe punkti, mis on õnnestunud ja ühe, mida pole suudetud korda saata.      "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e- poodidest."     Kuigi seda väidet ei saa absoluutselt iga inimese kohta väita, ütleksin mina, et see plaan on suudetud ellu viia. Eesti rahvas on suutnud hästi kaasas käia moodsa tehnoloogiaga. Enamustes kodudes on märgata elemente "targast kodust", olgu selleks siis automaatsed tolmuimejad või niidukid, nuti-külmkapid ja -telerid. Samuti on suudetud e-ostlemine palju mugavamaks teha. Omniva, smartpost ja DHL on kõvasti arendanud oma kauba kättetoimetamise aega ning ka paki saamise või tagasisaatmise mugavusst. Inimesed julgevad e-poode

      Maailmas on hetkel toimumas midagi väga kummalist. Uus põlvkond saab pea kõik vajaliku informatsiooni kätte internetist just uue meedia kaudu ning samal ajal eksisteerib ka see põlvkond, mis pöördub info saamiseks traditsioonilise meedia poole. Uue meedia olemasolu on minu arvates igati positiivne, aga traditsioonilise meedia haldajad ehk suurettevõtted kindlasti kannatavad selle mõju all.    Positiivne külg     Eks me kõik teame, et mingis mõttes on "uus" alati parem. Uusi tehnoloogiaid ei looda selleks, et nad vanadele alla jääksid vaid just vastupidi. Millegi kallal alati nokitsetakse, püüeldakse arengu poole, mis on minu arvates väga õige. Sama on toimumas ka meediaga.      Uue meedia üheks suurimaks aspektiks on moodsad otsingumootorid. Ajad, mil inimesed pidid infot otsima entsüklopeediatest või teabekirjandusest on minevikku jäänud. Tänapäeval piisab vaid õige märksõna kirjutamisest ja juba suunab Google või mõni muu otsingumootor sind vajaliku infokogumiku juurd

     See ei ole kellelegi enam uudis, et teadus teeb enneolematuid hüppeid ulmelistel kiirustel. Enamasti on see areng kõige märgatavam olnud just praegusel sajandil. Arengu kiirust väljendab minu arvates kõige paremini see, kui paljud asjad, mis on kaasa aidanud interneti tekkimisele, tunduvad nüüdseks nagu iidsed lahendused väga kergetele probleemidele. 1. MSN     Vaadates paremal olevat pilti tekivad mõningatel inimestel väga toredad mälestused "parematest aegadest". Just selline nägi välja maailma populaarseim suhtlemisplatvorm aastal 2002. MSN avalikustati juba aastal 1999 , aga kogus populaarsust natukene hiljem. Tänapäevaks on see rakendus asendunud juba moodsamate ja võimekamate platvormidega, aga juuri tasub samuti mitte unustada. Silmapaistev oli loomulikult see, kuidas inimesid lõid aina loomingulisemaid viise, kuidas sümbolitest, karakteritest ja emotikonidest oma sõnumeid moodustada. Tean, et see ei aidanud otseselt kaasa teaduse arengule, aga just sellised leiu

       Olen üpris kindel, et ükski tavaline inimene ei oska tulevikku ette ennustada. Seepärast ongi keeruline aru saada uue leiutise väärtusest tol hetkel kui see leiutati. Kes oleks osanud eelmisel sajandil ette kujutada tolmuimejaid, mis automaatselt maja puhtana hoiavad? Mu "point" on see, leiutise tegelik mõju inimkonna arengule selgub alles tulevikus. Mõndade leiutiste geniaalsus on juba maailmale ilmnenud ning arvestades, et mina kui Z generatsiooni inimene juba elangi tulevikus, on mul kujunenud piisav arusaam, et kunagiste leiutiste mõju inimkonnale hinnata. Nii olengi üritanud valida 3 põnevat "asja", mis meie elusid muutnud on. 1. Internet (ARPANET)     Jah, tõepoolest, internet ei vaja eriti pikka sissejuhatust. Me kõik teame, mis see on, mida see teeb ja miks meil seda vaja on, aga uskuge mind, et  ARPANET -i ehk interneti eelkäija leiutajatel polnud õrna aimugi milleks see tulevikus võimeline on. ARPANET ehitati 1970. aastal kui eksperimentaalne laivõ