Arpanetist Facebookini

    See ei ole kellelegi enam uudis, et teadus teeb enneolematuid hüppeid ulmelistel kiirustel. Enamasti on see areng kõige märgatavam olnud just praegusel sajandil. Arengu kiirust väljendab minu arvates kõige paremini see, kui paljud asjad, mis on kaasa aidanud interneti tekkimisele, tunduvad nüüdseks nagu iidsed lahendused väga kergetele probleemidele.

1. MSN

    Vaadates paremal olevat pilti tekivad mõningatel inimestel väga toredad mälestused "parematest aegadest". Just selline nägi välja maailma populaarseim suhtlemisplatvorm aastal 2002. MSN avalikustati juba aastal 1999, aga kogus populaarsust natukene hiljem. Tänapäevaks on see rakendus asendunud juba moodsamate ja võimekamate platvormidega, aga juuri tasub samuti mitte unustada. Silmapaistev oli loomulikult see, kuidas inimesid lõid aina loomingulisemaid viise, kuidas sümbolitest, karakteritest ja emotikonidest oma sõnumeid moodustada. Tean, et see ei aidanud otseselt kaasa teaduse arengule, aga just sellised leiutised aitasid tutvustada tavainimesele võimalusi, mida internet ja arvutid võimaldavad.


2. Perfokaardid

    Vot just need papist infokandjad aitasid kaasa interneti arengule 60-ndatel. Kuidas need töötasid? Infot kandsid nad edasi aukudega, augud tähistades siis nulli ja augu puudumine number ühte. Sedasi sai edasi anda binaarkoodi.

    Perfokaarte oli palju erinevaid ja neist kõige levinum oli IBM-formaat, mis võeti kasutusele aastal 1928.

    Kahjuks või õigemini õnneks nende kasutamine lõpetati. Peamiselt selle tõttu, et ühe megabaidi info edastamiseks läks vaja 13000 papist plaati. Mis tähendaks, et tänapäevase Rockstar Studios videomängu GTA 5 (95GB) hoiustamiseks läheks vaja vaid...... 1.26 miljardit papist plaati. Jah, olgem õnnelikud, et maailmas on olemas motiveeritud intelligentsed inimesed, kes meie elud palju mugavaks on teinud.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Mõiste "Professionaal"

      Selle naädala teemaks on professionaalsus ja omadused, mis määravad, kas keegi on omal alal professionaal või mitte. Ma ei tunne, et saaksin enda kohta veel sellist sõna kasutada, aga arvan, et olen selliseid inimesi kohanud ja jagan siinkohal oma arvamust. Professionaalsus on väga lai mõiste     Eks meil kõigil on oma arvamus selle sõna tähendusest. Mõne inimese jaoks on professionaal see inimene, kes vastavas valdkonnas töötab ja raha teenib, teised võivad arvata, et professionaal peab olema täielik geenius ja miljonär. Ma ei ole näinud kuskil kivisses löödud definitsiooni selle sõna kohta, kõik on vabad esitama oma arvamust. Olen 8 aastat tegelenud korvpalliga, sel alal, vähemalt on professionaal see, kes teenib puhtalt mängimise eest raha. Kuna Eesti korvpalli ulatus on väike siis neid mängijaid on võib-olla ainult sadakond. Muudes riikides on olukord natukene soodsam ja raha teenivaid mängijaid palju rohkem. Selle korvpalli loogika järgi peaks näiteks...
Read more

Mismoodi mõjutab copyleft litsentsivalikut? (7.nädal)

       Copyleft     Copylefti võrreldes copyrightiga, on ilmselge, et copyleft muudab tarkvara jagamise vabamaks. Copyleft võimaldab kasutajatel tarkvara levitada ja muuta juhul kui programmi eelnev versioon on vabalt kättesaadav. Copyleftil on 4 erinevat "alamlitsentsi" ja nendeks on: GNU General Public License     Selle litsentsi puhul on oluline, et kättesaadav oleks lähtekood. Sedasama lähtekoodi võib vabalt kasutada ning võib ka lisada oma muudatusi ning tahes seda avalikuks muuta peab olema kättesaadav lähtekood. Näiteks: AdBlock Plus. GNU Affero General Public License     Peamiselt kasutusel programmides, mis jäävad serveritesse. Kõik muudatused peavad olema kasutajatele vabalt kättesaadaavad. Tavalise GPL-iga on peamine vahe selles, et tarkvara, mis on GPL-i kaudu kättesaadav ja serveris kasutatav isegi peale muudatuste tegemist, ei pea oma versiooni sellest programmist üles laadima, vaid võib vabalt ise kasutada. Affero puhul se...
Read more

Autoriõigused (6.nädal)

       Autoriõigused võivad tavainimese jaoks tunduda väga ebaolulised, kuid tegelikult on kõik meie ümbritseva keegi ju loonud. Olgu selleks siis muusika mida kuulame, filmid või sarjad mida vaatame, raamatud mida loeme. Füüsiliste asjade puhul kasutatakse ju ära patenteerimist, kuid kuidas me saame patenteerida  mingit laulu või filmi, mis vabalt internetis ringi liigub ja igaüks tasuta omada võib. Selle jaoks ongi sätestatud autoriõigused ja raamat  "The Case for Copyright Reform" üritab lugejale teada anda seda, kuidas praegused seadused on ebaproportsionaalsed. Raamatu autorite  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi lahendus oleks kehtestada autoriõigus vaid kommertsiaalsele kasutusele. See tähendaks, et kõik muu oleks inimestele internetis kättesaadav ja tasuta, sest piraatluse kohta ei suudeta midagi teha ilma inimeste privaatsust rikkumata. Raamatu teises peatükis on välja toodud 6 punkti oma pakutud lahenndusest... Käsitlen siinkohal neist vii...
Read more