Kasutatavus veebis

     Mida enam kolivad inimese tavatoimingud internetti ja nutiseadmete peale, seda lihtsam peaks olema ka nende kasutamine. Platvormid nagu Instagram, Facebook, Discord on suutnud lihvida oma rakendused peaaegu perfektsuseni, kuid ikka tekib teatud olukordades ebamugavusi või tõrkeid.

Positiivne näide kasutatavusest internetis oleks näiteks:

    Google Maps. Olen seda rakendust kasutanud juba ammusest ajast kui pidin linnas trennis hakkama käima ning kuna pole linnas sündinud, poleks ma väga hästi seal liiklemisega toime tulnud. Nüüd on küll kohad juba paremini pähe kulunud, kuid GPS-i Google Mapsi näol kasutan siiani igapäevaselt.

• õpitavus – Midagi otseselt õppida pole vaja, võib-olla aadresside sisestamine ja leidmine vajab natukene harjutamist.

• tõhusus –  Väga hästi optimiseeritud ja võimalus ka tänavavaadet näha.

• meeldejäävus – Rakendus nagu teaks juba ette mida sul vaja vajutada on ja seepärast on meeldejätmist väga minimaalselt.

• vead – Olen kogenud bussiaegade ebatäpsust, kuid mida aeg edasi, seda vähem neid esineb.

• rahulolu – Iga liikleja must have juhul kui vaja minna kuskile kus varasemalt pole käinud. Vahetasin hiljuti üle IOS-ile ja üleminek oli vägagi sujuv.

Negatiivne näide kasutatavusest internetis oleks näiteks:

    eKool. Pidin seda kohutavat rakendust kasutama terve kooli vältel ja ei mõista, miks pole siiani leiutatud paremat alternatiivi Eesti koolidele. Lugematu arv kordi oli konflikte, kus õpetaja sisestatud andmed lähevad kaduma või serverid on üle koormatud või näed kalendris eelnevate aastate tunniplaane või kodutöid. Ja loomulikult ka fakt, et tänaseks on see rakendus disainitud kujul, kus kasutajal on vaja mingisugust pro versiooni, et oma laste hinnete statistikat või muid olulisi andmeid näha. Häbi neil olgu.